Ukuzibandakanya, Ukulima
I-Gypsophila: ikhula kwimbewu
Yintoni eyaziwa kakhulu ngegadi yezilwanyana ezincinane kunye neentyatyambo ezingaqhelekanga gypsophila? Ngamntu ngamnye akabonakalisi nantoni na. Kodwa ngaphandle kweentyantyambo ezininzi ezincinci, i-magnificent, njengebhola elingenamsebenzi, ihlala ivakalisa. Le - gypsophila. Ukulima okuvela kwimbewu yesi sityalo kunokwenzeka kwimizi kunye nasemhlabeni ovulekile.
I-Gypsophila ikhula kakuhle kwimimandla enelanga kunye nenhlabathi ye-carbonate (ayinakuyinyamezela imimoya e-acidic), apho kukho umthamo omncinci, kunye nomhlaba ongaphantsi komhlaba ubunzulu obungaphezu kwama-60 cm.
I-Gypsophila ehambahambayo, eyaziwayo ngabagadi begadi, inomngcambu omkhulu, unobungakanani obukhulu kunye nomhlaba, ongena enzulwini. Esi sityalo asinyamezeli ukutshintshwa kwezityalo kwaye asikwazi ukuvelisa ngokwahlula.
Ukuzaliswa kwembewu
Ngokwamava kulabo abasimiyezo yabo i-gypsophila ihlale ihleli, ukulima kwembewu kunokwenzeka kuphela kwiintlobo ezilula. Iintlobo ze-Terry zizalisa ngokucoca, i-inflorescences yabo inobungqina besilisa.
I-Gypsophila, ikhulile esuka kwi imbewu yezityalo ezenziwa ngo-Ephreli-Meyi, iveza iintsuku ezili-10-14 emva kokuhlwayela. Ziyakwazi ukutshintshwa kwindawo engunaphakade ngoJuni okanye ngoJulayi.
Iintlobo ezahlukeneyo ezizithandayo kunye nezintandokazi zabaflorisi - i-gypsophila engapheliyo. Ukulima kwembewu yesityalo kulinika izilwanyana ezinamandla, eziqhakaza kunyaka wesibini. Ndiyathanda kakhulu ukutyilisa ngokulinganisela, ukuchumisa nge-fertilizer okanye i-mullein ngezikhathi ezithile emva kweeveki ezimbini. Uphendule kakuhle ukutshintshwa kwamanzi kunye namaminerali.
Ukupapashwa ngokusasazwa
Ukucoca kungenziwa kuphela xa kuvela amahlumela amancinci. Ngokuqhelekileyo kwenzeka ngo-Ephreli okanye ngoMeyi. Ngo-Agasti, emva kokuhluthwa, unokuqalisa kwakhona ukusika. Ukunqunyulwa kwentwasahlobo kunqunyulwa xa abafundi be-internodes bengakanyanga.
Amahlumela apho ama-inflorescences asele asele awakulungele ukusika nokutshala.
Iinqununu zinqunywe ukusuka phezulu kweso sityalo, ukudubula kufuneka kube malunga ne-5 cm ubude. Izantsi kule ndlela zisebenzisa iintlobo ezahlukeneyo.
Kubalulekile ukuba zikhululekile ngokwaneleyo, zigcina umswakama. Ukongezelela, umhlaba kufuneka ungakhuselekanga nakwii-pathogens kunye nezinambuzane. Kulungile ukongeza isikhokelo esincinci okanye i-lime e-slaked emhlabathini . Ngokuphindaphindiweyo, kungcono ukuba ungasebenzisi i-substrate, kwaye xa kuyimfuneko, kuyimfuneko ukuhlaziya.
Iinqunyiwe zityalwe ubunzulu be-2 cm. Ngethuba lokuquba, umxholo wobuncwane be-substrate kufuneka uhlolwe. Akufanele kume, okanye kumanzi kakhulu. Ukushisa okufanelekileyo okucuthekayo ngu-20 °.
Ubungakanani bemihla ayikho ngaphantsi kweeyure eziyi-12. Iinqununu kufuneka zibe yi-pritenyat kwilanga elitshisayo. Ngeli thuba kungcono ukugcina umswakama ophezulu omoya eduze kweehlumela zokukhula. Xa iingcambu zivela, kufuneka zinciphise. Kwiimeko ezinjalo zemozulu, inkqubo yokuqulunqa izityalo iya kugqitywa kwiintsuku ezingama-30.
Iinqununu ze-gypsophila, ezisezinzileyo, emva kweveki ezimbini kufuneka zitshintshelwe kwindawo yazo. Kucetyiswa ukuba ngaphambi kokuqala kwebhola elibandayo izityalo zikwazi ukuhlawula.
Emva kokutshala, izityalo zityiliswa ngokubanzi, kwixesha elizayo - ngokukhawuleza. I-Gypsophila ehlala ixesha elide kunye nomswakama ongaphezulu kunokuthi ixhomekeke kwizifo ezahlukahlukeneyo, kunye nesomiso siba buthathaka.
Izityalo zabantu abadala zihlambela kakhulu ngaphambi kokuba ziqhakaze, kwaye ngexesha leentyantyambo, ukucwiliswa kuncitshiswa kwaye kuncitshiswa kuphela phantsi kwengcambu. I-Gypsophila inokukwazi ukumelana nesomiso eside, kodwa kulo mzekelo ubuhle bayo bunzima.
Ekugqibeleni - iingcebiso. Ngaphambi kokuba i-gypsophila ibonakale ingadla i-gypsophila. Xa amahlumela ekhula afike ubude be-5 cm, amahlathi efestile, eshiya malunga nama-7 amahlumela.
Similar articles
Trending Now