Ukuzifeza, Isizathu
Iyintoni injongo: ukuphuhliswa kwengqondo yombono
Iingcamango zokhuthazo ziye zaphuhliswa zizikolo ezahlukahlukeneyo zenzululwazi kwithuba elide elidlulileyo, kwaye kuze kube yimhla, iindlela ezininzi zenzululwazi zenzelwe ukucacisa le nto. A.N. U-Leont'ev, umzekelo, wayekholelwa ukuba iinjongo kunye nefuthe kwiengqondo zimelela yonke insimi yenzululwazi, apho imibuzo yamakhono, ukuguqulwa kweenkqubo zengqondo ezinxulumene nolwazi kunye nokufana kwazo kufakwa. Ngoko ke, impendulo yombuzo, yintoni injongo, wayekhangela kwimithombo yakhe - umsebenzi osebenzayo. Le ndlela kwenzululwazi yayibizwa ngokuba yingqiqo, apho ukuqonda nolwazi luhlala kwindawo ephambili.
Ezinye iindlela zihlolisise iinjongo njengeziphumo zokuziphatha nokubaluleka. Ngokukodwa, iAtkinson yavelisa ingcamango yokuba, ngaphezu kwendlela efanelekileyo yolwazi, isisiseko sasijongwa njengomlawuli wokuziphatha, oko kukuthi, ukubaluleka kwayo kwandisiwe, kwandisa ngokubanzi kulo lonke ulwalamano lwentlalo.
Kwifom epheleleyo, iinjongo zingachazwa njengezizathu eziqhubekayo zomntu ukuba enze nayiphi na inyathelo, izenzo okanye ukuqhuba indlela ethile yobomi. Injongo kulo mongo ibonakala njengenkqubo eguqukayo, equka ukuqaliswa kokuziphatha komntu, inkcazo yecandelo lolawulo, inkcazelo yalo ngokwayo kunye nabanye, umbutho kunye nomsebenzi, oko kukuthi, izinga lokulondolozwa komsebenzi ngokuhambelana nale njongo.
Ukuqonda ukuba yisiphi isizathu esona sigaba sokuqala sesiganeko semfuno zomntu. Oku kubonakalisa amandla ayo, ubude bokubonakaliswa nokuvela, iindlela kunye nezindlela zokufezekisa. Esinye isisiseko esibalulekileyo sinjongo njengoko umxholo ufumana ekufundweni kwenjongo yomsebenzi wabantu. Nanku uhlobo lwayo lubonakaliswa kwinto yokuba lichaza ukubaluleka kwenjongo kunye nezinga lokuzaliseka kwalo. Inyani kukuba ukukhuthazwa kokuziphatha kubonakala kubonakala kungenakuqonda
Ukuze uqikelele ngokucwangcisekileyo ukuba yiyiphi injongo, kwaye yiziphi iinguqulelo zenzululwazi ezamkelweyo kwaye zenziwe kwisayensi, kukulungele ukubonisa umxholo weengcamango eziye zaphuhliswa kwiingcaphephe ngokubhekiselele kule ngxaki.
Ingcamango yokuziphendukela kwemvelo kaDarwin yanikela amandla ekufundeni imvelo yengqondo yomntu kuqala kwinqanaba lemvelo. Freud, McDagouall, Pavlov, nabanye bafuna ukucacisa ezininzi iindlela zokuziphatha kwabantu ngokuthatha isenzo sabantu abangenangqondo, ababeyicinga ukuba iyona nto ibangela ukuba bathinteke. Emva koko ubuninzi obuthile bolu ngcaciso bukhokelela ekuveleni kweengcamango zokuziphatha (ukuziphatha).
Esi sikhokelo kwengqondo sichazwe ngokucacileyo kwimibhalo kaWatson, uHull, kunye ne-Skinner, apho bazama ukuchaza intshukumiselo njengendlela yokuziphatha, into evuselelayo. UBernstein no-Anokhin benza igalelo elikhulu ekuphuhlisweni kweli candelo leengqondo kunye nokufumanisa ukuba yintoni injongo kunye nokuba yeyiphi imeko.
Kwisiqingatha sesibini senkulungwane yokugqibela, imfundiso eyaziwa kakhulu "yoluntu jikelele" yenziwa, enye yeo-theorists apho yayinguWw. Maslow. Abameli beli sikolo sesayensi basichaza isizathu sokuba sisiganeko esinamandla, ukuguquka ngokuhambelana neemfuno zabantu. Ezi zinto zazimele ngale ndlela. Iimfuno zenziwe ngokuqhubekayo kwaye zihamba kunye nobomi bomntu. Iinguqu zabo zilandelayo: okokuqala, izifo zomzimba (ukulamba, ukoma, njl njl.) Kufuneka zivele emva koko, ngokukhawuleza, iimfuno zokhuseleko, ekuthandweni nasekuthandeni, ngokuphathelele, ngolwazi nezakhono (ingqiqo), ngokuzimelela (ukuzaliseka kweenjongo zakho) . Ngokuhambelana nale nqubo kukho inkqubo yokuphuhliswa komgangatho wokhuthazo womntu, onokubakho ukukhawuleza ngokumalunga neemfuno, okanye unokuba khona ngaphambili. Ukuxhatshazwa okanye ukuvisisana, ekuhlalutweni kokugqibela, kuthatha ukuziphatha komntu kuluntu.
Similar articles
Trending Now